Kas ma ärkasin täna kell 8 üles, et korterit vaatama minna?
Ei.
CK ütles mulle ka lõuna ajal, et "ega sa midagi ei unustanud?", ise kavalalt naerdes :D
Aga kuna ma pean ilmselt töö enne leidma, siis on okei. Ning Francois ütles, et sügisepoole peaks korterit olema palju lihtsam otsida, sest paljud lähevad talveks puhkusele ja rendivad siis oma kodud välja.
Aga kl 12 jõudsin ma kenasti Oliveri ühikasse ja olin jällegi esimene. Ma jään kogu aeg hiljaks, aga teised hilinevad tavaliselt veel rohkem, niiet ma saan tunda end varajasena :D Kunstikool, noh.
Seekord saime filmiidee täitsa valmis ning filmisime harjutuseks Joachim'i kaameraga. St mina filmisin, päris keeruline on... käsi suri ka ära :D Aga lõpuks saime kõik enam-vähem paika ja kuigi vahepeal oli väike "South Park break" (Close-up animals ...with a wide angle lens! :D), oli lõpuks meil ikkagi päris hea süsteem juba. Suurem osa meie minifilmist on koridoris (kasutame ka wide angle lens'i, hihii) ja Oliver ning Sandy peavad seal kuidagi kaamerast mööda saama nii, et neid näha pole. Ehk siis samal ajal kui ma tegevust filmin, peavad nemad inimeste vahelt märkamatult läbi roomama ja kaamera taha minema. Ja on ka muid veidraid manöövreid. Ma loodan, et selle filmi saab kuidagi kuskile üles ka laadida, oleks äge :D Laupäeval filmime siis ilmselt.
Ja tänane "tööpäev" lõppes SNES'il Golden Eye-d mängides ning kuigi mulle tavaliselt fps-id ei meeldi, oli see päris okei. Võinoh, päris palju Tapan Kaikki flashback'e oli, sest mängisime kolmekesi deathmatch'i moodi asja ja käisime ringi ja tapsime üksteist koguaeg. Ehk siis nemad tapsid mind :(
A ja production stills'e tegime ka natuke :D Siin on üks pilt:
Vasakult siis: Oliver, Joachim ja Sandy (kuigi ta tegelt on Alex vist aga ma ei tea miks nad teda nii kutsuvad. Oliver ka on mu laptopi nimi ju, kamoon :D)
Aga... homme ka pole kooli, sest camera operating lükati järgmisse nädalasse ja ma saan jälle magada. Jeejeee :D Kuigi ma avastasin, et mu high-tech Nokia telefoni äratus on kergelt jube - mingi robotlik naisehääl ütleb midagi a'la "Time to get up, it's nine thirty" (või misiganes aeg sel hetkel on). Õõõõõhhh, peaks ära vahetama vist. (jah, kohustuslik telefonirubriik :D)
Ning ma ei saa aru miks ma postituste nimedega teen kavalaid inside nalju, millest ainult ma ise aru saan. Sest inimesed, kes neid asju ütlesid/kuulsid, niikuinii ei näe seda blogi ju :D
Ja muide - vahepeal ma tegin süüa! Hiinlastele siis. Need olid küll vaid pannkoogid meega, aga hiinlased vist polnud neid söönudki. Ja päris head tulid mumeelest, kuigi Tiger naeris, tegi lapsehääli (kuna tema meelest oli see nagu lasteeine) ning mõnitas nende kuju. Väidetavalt meenutasid need riike :D
Aga täna ma teen võib-olla riisi paprika ja juustuga. Ja kuigi CK juba ütles, et mismõttes ma panen juustu riisi sisse, siis küll ta näeb, et nii saab ka :D Aga ei ma ei kavatse koguaeg süüa tegema hakata, võileivad on põhilised ikka.
A ja laupäeval ma lähen koos korterikaaslastega Moon Festivalile (Hiina festival, mis toimub päeval, mil kuu on väidetavalt kõige suurem ja ümmargusem. Või midagi taolist :D Mulle öeldi, et kooke saab.)
Aga tsau seniks :)
I don't mind if you cut a part of my head off.
Let go, jump in.
Ma ei tea miks ma ei suuda pikka aega järjest korralikke postitusi teha, aga ma üritan nüüd.
Täna oli põhimõtteliselt alles teine vihmane päev Edinburghis, mida ma olen kogenud. Ja see pole ka päris vihm, vaid pigem selline niiske udu või midagi. Aga kõik ütlevad, et viimased nädalad on olnud ülihead ilmad ja see läheb kordi hullemaks. Ja... kui see on nende jaoks ülihea, siis millised on need kurikuulsad talveilmad?
Eks ma varsti saan teada :D
Üldiselt oli edukas päev, sain CVCS'i tehtud ja hoolimata hommikusest megaunest ajasin ma end kenasti loengusse kohale ka (see on ainuke loeng, kus puudujaid märgitakse... ja iroonilisel kombel ka kõige igavam) ning hiljem suutsime me grupiga genereerida filmiidee ja teha mingise tööjaotuse. Ning tundub vist, et ma saan filmida (!!!). Kuigi ma nüüd veidike juba kardan seda, kuna single shot on päris raske ja mul pole peaaegu üldse mingit kogemust kaameratega. Aga õnneks Sandy on director, seega ta vast aitab.
Mu kursusekaaslased (ja praegusel juhul grupikaaslased) hämmastavad mind ikka veel. Mingi hetk, kui me ühikas ideid arutasime, võttis Oliver oma toast akordioni ja mängis seda terve arutamise aja taustaks. Üks hetk polnud Sandy'l pükse jalas. Üks hetk olid põhilised filmiteemad rape ja execution. Ning üks hetk pakkus Sandy, et võiks teha filmi sellest, kuidas mees hõõrub oma habet väikeste laste piltide vastu.
Aga mul hakkas just pea valutama.
Ma nii lootsin, et saan homme ülikaua magada, aga kl 9:20 pean ma minema ühte korterit vaatama.
Ja George (mu vana telefon) andis alla - viimane põhinupp suri ära ja nüüd ma ei saa enam kuidagi teda kasutada :(
PS! Muide, vaadake filmi nimega Sherlock Jr. (Buster Keaton, üks parimaid slapstick koomikuid väidetavalt). Is funny :D
- "I'm really tired today cause I only see my girlfriend about once a week and she was here last evening... so we didn't get much sleep."
- "Oooh. You don't have to go into detail... but you can if you want to ;);)"
j2tkan samas vaimus :)
Glass power!
Hämmastav kui targad ja huvitavad ja laia silmaringiga inimesed siin on. Tunnen end vahest ikka päris n00b'i ja rumalana, aga vähemalt on koguaeg põnev :D Ning kohati, kui ma ütlen midagi häbiväärselt pealiskaudset, arvavad nad, et ma tegin hea nalja (niiet ma lihtsalt lähen mänguga kaasa, mwhaha ;))
Praegu istun ECA raamatukogus, nälgin ja teen CVCS kodutööd (hästi ülejala, aga seda on ikkagi omajagu).
Saime ka uue ülesande - single shot (1min), nädal aega on selle tegemiseks. Ja mu rühmas on Oliver (teab shitaks palju filosoofidest ja filmidest, räägib vahest keeruliste sõnadega tarka juttu, on vegan aga siiski vahest kohutavalt naljakas), Joachim (kergelt ekstsentriline piinatud geenius) ja Sandy (blondide juustega tark poiss). Ja nad kõik on teinud filme juba :D Sellegipoolest möödus enamus filmiidee arutamisest Oliveri ühikas SNES-i mängides ja juues teed. I love this school!:D
Cheers!
We got places all over the place.
Eile oli Filmhouse's sümpoosion, mille teemaks oli "Reclaiming the cinema". Emma (üks meie juhendajatest) pani meid nimekirja ja kuna see oli tasuta siis enamus ronisid sinna kohale ka. Saime tasuta kohvi ja teed ja küpsiseid :D Aga minu üllatuseks polnudki see üldse põhiline, sest tuli välja, et üks kõnelejatest on Mike Bonanno.
Jah see faking Mike Bonanno, kes oli The Yes Men'is!! :D Ja varsti ma lähen võib-olla vaatama tema uut filmi, The Yes Men Fix The World.
Ebareaalne lihtsalt :D Kogu aeg läheb paremaks.
Sümpoosionile jõudis hilinemisega kohale ka Michal, kes tuli just tööintervjuult ja sai baaris tööd. Loomulikult ma küsisin kohe, et kas ta saab mingeid soodustusi jms ning ta ütles, et kolmapäeviti on õpilastele kõik joogid £1, niiet pärast sümpoosioni seletas ta mulle kuidas ma sinna minna saan ja kus see koht asub jnejne.
Ning lõpetuseks pidas ta oluliseks mainida ka, et "muide, see on geibaar".
...
Ma tundsin end pärast veidi halvasti (loe: homofoobselt), kuna mu esimene reaktsioon oli hakata lihtsalt kõva häälega naerma :D Ta siiski ei arvanud, et see on väga naljakas. Ma ei teagi nüüd, et kas mul on geisõber, väga tolerantne sõber või rahahädas sõber...
Aga kõik variandid on head :D
Don't zip when you zap!
Olgu, eee...
Ma ei teagi kust alustada, aga kuskilt vist ikka peaks. Enamus sellest tekstist ma kirjutasin eile õhtul seega see on pääääääääris pikk (aga sobib igavateks pikkadeks loenguteks, right? right?:D).
Nädalavahetus oli muidu suhteliselt rahulik, pühapäeva õhtul käisime CK ja tema Hispaania sõbra Santé'ga pubides ning pärastpoole jõime ta ühikas kõik ta Hispaania õlled ära. Ei olnud väga head, aga tasuta õlu on tasuta õlu. Mingi hetk tekkisid kerged iluteemalised vaidlused ja siis me kõik võrdlesime oma riikide ilusaid inimesi ning kahjuks ma pean tunnistama, et Eesti kaotas haledalt :( Ja see pole minu süü, sest hispaanlastel on Penelope Cruz ja hiinlasi on 1,3 miljardit ning Tanel Tatter on olnud Eestis aasta seksikaim mees. Kuid kui me tahtsime, et CK nimetaks mõne ilusa mitteaasialase, siis tema pakutud Emma Watson vallandas kerge pedofiilinaljade laviini, mis aitas mul kaotusvalust üle saada :)
Esmaspäev oli veits emopäev ning piirdus päev läbi netis istumise ja uue telefoni ostmisega. Muidu oleks äge, aga see uus telefon on ülimalt algeline. Mingi Nokia, millega saab teha vaid selliseid imelisi asju nagu helistamine ja sõnumite saatmine (äratuskell on ka tegelikult, niiet siiski high-tech).
Teisipäeval kl 10 oli esimene päris CVCS (Centre for Visual and Cultural Studies) loeng, mis on üks ülimalt tüütu asi. Nagu ma teistelt kuulsin, siis mitte keegi ei viitsi CVCS kodutöid teha, sest need koosnevad peamiselt lugemisest, uurimisest ja kirjutamisest. Väidetavalt on siit koolist siiski päris raske välja kukkuda, isegi kui mitte kohal käia, niiet vast ma saan hakkama :D
Pärast loengut pidi stuudios olema filmiõpilaste sissejuhatus ning kuna ma olin põnevil ja muidu tubli (alguses ma suudan end alati igale poole õigeks ajaks kohale vedada ja hommikuti üles saada :)), siis ma hakkasin juba umbes pool tundi enne algust stuudiot otsima. Mis oli mõistlik, sest ECA majad on tohhhhhutult segadusttekitavad, ma kogen seda iga-frickin-päev. Nagu mingid kurjad labürindid, kuhu inimesed jäljetult kaovad. Aga ma jõudsin kohale ja päris varakult isegi, niiet mul jäi enne stuudiosse minekut aega paari filmiõpilasega rääkida (ma polnud varem ühtegi näinud ja tuleb välja, et neid polegi väga palju). Üks oli Scott Ameerikast ja teine Andrew Austraaliast, mõlemad teevad magistrit. Loomulikult ma haarasin võimalusest kinni ja küsisin Andrew'lt esimese asjana, et kas ta vaatab Chaser’s War’i. Tuleb välja, et ta on suur fänn, jeejeejeee! :D Ning väidetavalt on Chaser’s War Austraalias väga populaarne ning on isegi veits üllatav, et nad saavad oma teste ja asju teha nii, et inimesed neid ära ei tunne..
Pikapeale tuli stuudio juurde veel filmiõpilasi ja mõne aja pärast ma märkasin, et peaaegu kõik on poisid/mehed (jälle ma teen mingit meeste asja, kui ma oleks IT’d õppima läinud, siis seal oleks ka enamus mehed olnud :S). Aga ega ma ei kurda :D
Stuudios nägime kaameraid ja helitehnikat ja muid vidinaid ja see kõik oli ÜLIM! Aga muidu eriti muud ei toimunudki, ainult öeldi, et peame kolmapäeval kl 10 stuudios olema, sest meile on mingine üllatus.
Õhtul ma vaatasin jälle CK arvutist filme (sest mul pole :( ). Ja ma mängisin mingit Hiina versiooni Super Mariost, mis oli kohutavalt tüütu, igal pool olid täiesti lollakad lõksud – nt hüppad kuskile ja platvorm läheb lampi pooleks. Ning pilvi ei tohi puutuda, sest need tapavad. Või lõpus pead üle selle lipu hüppama, sest muidu kukub mingi asjadus sulle pähe. Ja noh.. igasugu lollakad asjad, kunagi ei tea mis juhtuda võib ja pidevalt sured ära ja alustad uuesti.
Kolmapäeva hommikul oli stuudios üllatus, milleks olid tutvumismängud. Aga need polnud sellised tavalised lollakad „olen Kadri Saaremaalt” tutvustamised, vaid meenutasid rohkem Härma draama tunde :) Üks ülesanne oli näiteks selline, et pidime rühmaga kujutama stseeni mingist filmist (liikumatult) ja teised pidid arvama. Või selline asi, et on lihtsalt mingi tool ja me peame sellega mingi olukorra looma (näiteks prantsuse poiss Francius tegi selle tooli kohta infomerciali, kus ta rääkis sellest kui "PPSD aka Public Portable Sitting Device, also commonly known as the chair, is a new product developed by our scientists..." jne, mis oli päris naljakas :D). Ja rühmad koguaeg vahetusid niiet igaüks sai võimalikult paljudega koos midagi teha :) Ja kõik olid nii toredad ja vaimukad, väga-väga äge oli! :D
Hiljem anti igale rühmale loosiga üks tänavanimi ja üks filmizanr ja me siis pidime neljapäevaks kella 2-ks tegema kuni 3min pikkuse filmiklipi. Ma sattusin rühma, kus olid veel Charlie (kursusekaaslane Newcastle’ist), Matteus (kursusekaaslane Poolast), Tali (Portugalist/Brasiiliast, teeb magistrit), Mariana (ka Brasiiliast ja magistris) ning Michal (kursusekaaslane Tšehhist ja ühtlasi ka meie filmi staar :D). Meie zanriks sai thriller ja tänavaks ollalllaaa Cockburn Street. Kahjuks nad hääldavad seda „kobörn”, but it’s the thought that counts.
Seega me veetsime kogu kolmapäevase vaba aja sööklas filmi arutades, tegime jooniseid ja lõpuks saime mingile üldisele nõusolekule. Ning järgmine päev filmides jäi meil aega väheks ja me ikka tegime lõpu teistmoodi ning lohakalt :D
Pärast filmiideede arutamist läksime me vaatama American Movie’t (iga kolmapäev on filmiõpilastele üks „documentary screening” ja iga teisipäev „drama screening”), mis oli tegelikult dokumentaali ja draama segu, aga see oli päris naljakas ja üpris lollakas. Üldse on hästi äge see, et osa meie kursusest on lihtsalt filmide vaatamine :D Ja kõik teevad koguaeg filminalju. Iz nice!:D
Neljapäeval alustasime me juba suht varakult filmimist, ma polnud küll varem kunagi midagi sellist teinud, aga ikkagi sain ma osa ajast heliga tegeleda (ehk siis hoida seda mikrofoni, mis on pika pulga otsas, ja kuulata samal ajal kõrvaklappidest, et kas helid on okei :D). Ja kuna Cockburn St. on üpris rahvarohke tänav, siis oli päris mitu inimest (mõned neist purjus), kes tahtsid ka mingit osa meie minifilmis, või siis ebavajalikul ajal kaamera ees tantsida. Ja mõned arvasid, et me oleme BBC :D Aga õnneks me saime filmi õigeks ajaks ikka valmis ja lõplik lugu oli siis midagi taolist:
Turist eksib tänaval ära, vaatab ringi ja uurib kaarti ning peatub siis, et oma prille (keegi sebis Michalile suured mustad paksu raamiga nohikuprillid :D) puhastada, kuid äkki jookseb üks inimene tast mööda ja lükkab kogemata möödaminnes ta prillid pimedast kitsast trepist alla. Turist näeb hästi uduselt (siin me tegime PoV-d ka ;)) ja koperdab trepist alla otsides oma prille. Lõpuks ta märkab neid ning just siis kui ta nende poole ulatama hakkab, jookseb see sama tüüp tagasi ja video lõpeb täpselt seal, kus jooksja tüübi jalg astub prillidele peaaegu peale. Pilt läheb tumedaks, käib kraks ja on kuulda tšehhikeelset vandumist...
...aga kuna me pidime edit-ima kaameras, siis ei saanud me teha heliefekte ega eriti midagi muud ka. Aga lõpptulemus oli siiski päris naljakas, kuigi mitte väga „thrilling” :D
Kella 4 ajal oli meie filmide screening, kõik olid teinud mingid lollakad filmid niiet naerda sai palju :D Näiteks need, kes tegid westerni, tegid ise mikrofoni tuulehääli. Kusjuures päris head tuulehääled olid ;) Kahjuks ei saa neid näidata ainult, sest see oli nii väike projekt ja keegi ei hakka neid filme arvutisse panema..
Agaaaa...
Pärast screeningut läksime me terve filmirahvaga pubisse, ofc :D Sain jälle igasuguste kursusekaaslastega sotsialiseeruda, kohutavalt tore oli. Mingi hetk tekkis meil Joachim’iga (kah üks kursusekaaslane Tšehhist) isu odava söögi järgi ja me läksime.. Subway’sse, ofc. Ja tema käest ma sain teada, et väidetavalt oli ECA’sse Film & TV alale saadetud üle 1000 avalduse ja vastu võeti ainult 12. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga nagu... whoa. Võib-olla see pole tõsi, ma hästi ei taha uskuda aga kui on siis... whoa! :D
No igatahes nüüd ma pean Edinburgh Filmhouse'i minema, aga ee...
ee..
Kisses'n hugs y'all! :D
Getting nowhere, sleeping somewhere.
Üritan siis lühidalt kokku võtta, mis vahepeal toimunud on...
Praegu ma istun Edinburgh'i ülikooli (UoE) raamatukogus ja lähen varsti ühte korterit vaatama, niiet aega on vähe:D
Igatahes - kui ma mõtlesin, et millised inimesed ECA's (või kunstikoolides üldse) olla võiks, siis ma alati kujutasin ette selliseid väljaveninud kampsunite ja pesemata juustega hipisid. Ja mul oli õigus, täpselt sellised nad ongi - ma käisin neljapäeval sissejuhatavas loengus ja kohtusin päris mitmete 2. aasta õpilastega. Ning laias laastus jagunesid nad kaheks: suurem osa olid needsamused hardcore hipid ja ülejäänud olid ilusad puhtad stiilsed treenitud noored mehed. Ehk siis geid. Vist. Eks ma hiljem millalgi saan teada :D
Muidu tegelikult oli neljapäev päris nolife päev. Kuigi - jah, ma nägin hosteli receptionisti kleidiga, mis oli päris tore. Ta oli see tüüp, kes oli noore Steve-o moodi. Kleit oli ka ilus, sinine ja lilledega:)
Reedel ma õnneks sain endale elu. Hommikul oli matrikulatsioon, kus ma sain oma ECA kaardi (mille eest ma pidin maksma £100, tõesti, mida fakki!? :S). Pärast seda oli mul umbes pooletunnine paus niiet ma käisin Earl Gray St asuvas Subway's. Ja päriselt - when they say fresh, they really-really mean it! :D Subway võileivad on nii tõsiselt jumalikud, ooh. Kui ma saaks, ma sööks iga päev Subways ja jooks iga päev Starbucksis, aga kahjuks vist ei võimaldaks :(
Igatahes - kell 3PM algas ühes ECA kohvikus välisüliõpilaste tervituspidu. Seal jagati mingeid üliveidraid snäkke (kõik olid kollast värvi) ja juua sai veini või apelsinimahla. Alguses ma ühinesin Timo ja Lukaga, aga meie lauda ronis kohutavalt palju inimesi, niiet lõpuks me lükkasime umbes 3 lauda kokku ja tegime hardcore sotsialiseerumist :D Kahjuks ma ei mäleta enamuste nimesid, aga millegipärast on mul anne leida hiinlastest sõpru. Lisaks hiinlastele oli seal inimesi Inglismaalt, Kanadast, Austraaliast, Rootsist, Saksamaalt... rohkem ma ei mäletagi. Ja kõigil hiinlastel on veidrad lollakad "UK nimed" - Simon, Francis, CK (lühend päris nimest kusjuures) näiteks. Ning enamus õpivad kõik maastikuarhitektuuri, ma pole kellegagi veel tutvunud, kes oleks 2. aasta filmis.
Tutvumisõhtul ma jäin pikemalt rääkima CK-ga, rääkisime Hiina filmidest peamiselt ja põhiteemaks oli iroonilisel kombel Takeshi Kaneshiro (mai mäleta ta Hiina nime :P). CK tunnistas ka, et Takeshi on "a beautiful man". Hiljem ma mõistsin, et CK pole gei, aga ta hindab ilu hoolimata soost :)
Kell 5 aeti meid kohvikust ära, sest tutvumispidu sai otsa. Siis läksime CK-ga Starbucks'i ja pärast vanalinna, sest kl 9 pidi Wee Red Bar'i (ECA oma baar) ees algama "pub crawl" (kes ei tea, siis pub crawl tähendab seda, et mingi grupp inimesi saab kokku ja liigub kambana ühe õhtu jooksul mitmest baarist läbi). Enne pub crawli jõudsime käia veel CK korteris, mis on u. 15min ECA'st ja mida ta jagab veel 3-e hiinlasega. Neil on mingi pisike tuba üle ja ma saan seal nüüd ajutiselt tasuta elada :) Järgmine nädal tuleb sinna nett ka (y).
Selline minituba on:
Täna käisime ostsime CK-ga sinna linad ka, niiet mul on peaaegu päris kodu juba :D Korterikaaslased on muidu toredad, räägivad vahest küll hiina keeles, aga see kõlab nii ägedalt, niiet mul on suva, et ma midagi aru ei saa :D Lisaks CK'le elavad seal veel Tiger (ta lubas mul end tiigriks kutsuda :D ja siis nad naersid kõik eesti keele "r" tähe üle :( ) ning Lulu ja ta poiss-sõber. CK ja Tiger'iga rääkisime me ka pikemalt hiina filmidest jälle, ning nad mõlemad nõustusid, et Takeshi Kaneshiro on väga ilus mees. Ja siis nad tegid kurba nägu ja ütlesid, et "mixed people are always beautiful" (mixed kuna Kaneshiro on pooleldi jaapanlane). Selgituseks üks pilt:
Näete? Näete?
Olgu, tegelt ma pole nii suur fänn, aga millest muust ma ikka hiinlastega räägin, pildistamisest või? (sest jah, nad kõik teevad rämedalt palju pilte kõigest)
Siin on üks pilt CK'st, kui ta teeb pilti sellest, kuidas ma temast pilti teen:
Vot, igatahes, nüüd ma pean kohe kindlasti minema, sest hiinlased ootavad mind kl 6-ks koju :D Ja nad teevad mulle hiina sööki ja ma just täna jõin mingit leet hiina teed ka. Päris rõve oli tegelt :S
Ja väga tore on teid Skype's näha, aga külla võite ka tulla. Teine kord räägin veits rohkem oma elust, aga lihtsalt nii palju asju on toimumas ja ma ei suuda seda siia blogisse ära mahutada :D
Byezz!
Tartu-Põlva-Riia-Prestwick-Glasgow-Edinburgh
...jaaah, eilne oli üpris tegus :D
Ma pole küll kunagi korralikku blogimist harrastanud, aga ma püüan siin kasutada suuri algustähti ja lisada toreidaid pilte. Ja kasutada rohkem eestikeelseid väljendeid ja vähem inglisekeelseid ja võib-olla mitte toppida siia inside-teemasid (okei, niipalju siis inglisekeelsete väljendite vältimisest :( ).
Aga ma alustan siis algusest ja üritan huvitav olla. Pildid aitavad äkki, neid on mul üpris mitu.
Eile kell 15.10 lendasin Ryanair-iga Riiast Glasgow Prestwick lennujaama ja jõudsin sinna kuskil kell 4 UK aja järgi. Aa ja Ryanair oli kusjuures täiesti okei - sain lennukisse minna nendest ägedatest treppidest, mis alati filmides on ja stjuardessidel oli väga kena tore armas ilus aktsent :D
Ma sattusin istuma ühe vanemapoolse inglise paari kõrvale, kes mõlemad lugesid raamatuid, aga kui nad vahepeal mind tähele panid, siis nad olid väga toredad. Mingi hetk ma köhisin ja siis see naine pakkus mulle tic-tac'e :D Noh jah, oli kena.
Tähelepanuväärsetest kaasreisijatest ma mainiks veel ära ühe veidra vene mehe, kes mind skännis ja mulle väga lähedale seista tahtis, noore Dylan Morani koopia (kes kahjuks oli koguaeg spaced ja mu mitmed katsed temaga mingitki kontakti luua luhtusid, kuna ta vaatas koguaeg kuskile kaugusse :( ) ning ühe roosakaslillade väljakasvanud juustega neiu (?), kes nägi välja täpselt selline:
Glasgow Prestwick lennujaamast (mis õnneks oli sama pisike, kui Riia lennujaam, ja ma ei eksinud seal ära!) läks rong Glasgow Central Station'isse (mis oli väga äge, nagu maa-alune 19.sajandi linn. Veidi Harry Potter (A)). Sealt edasi sõitsin bussiga teise suurde Glasgow rongijaama ja sealt juba edasi Ediburgh'i. Rongid olid naaaaatuke kenamad, kui Põlva-Tartu omad. Ja kuna ma olen psühhoturist, siis siin üks pilt rongist:
Edinburgh Waverley'st (mis oli ka Harry Potter, but maybe it's just me (A)) läksin ma otse mööda Princes Street'i hostelisse. Caledonian Backpackers on siis mu kodu nädalaks ajaks ja see asub kohe Princes St. juures, Starbucks on miski 3min siit ja ECA (mu kool) umbes 15min :D Üldiselt see pole just suurem asi koht, või noh - ma jagan tuba nelja tüdrukuga, kellest kaks on mingisugused inglise piffid ja ma ei saa poolest nende jutust aru, kuna nad kasutavad mingit ebareaalset slängi :D Aga nad lähevad õnneks homme ära, nad pole eriti põnevad ka - mingi aeg nad istusid umbes 2 tundi voodi peal ja vaatasid vaikuses mingisugust gossip-ajakirja, siis läksid pubisse ja tulid enne 11 tagasi, et rääkida kui creepy-d mõned inimesed on. Muidu nad on mingil ringreisil bussiga ja tulid Pariisist ning lähevad varsti edasi Oktoberfestile ;) Neil oli grupis mingi seadus, et kes bussile hiljaks jääb, peab selle ees karaoket laulma :D
Igatahes - hostel on siin suhteliselt kommuun. On lounge, kus on palju diivaneid ja mõned arvutid ning inimesed lihtsalt passivad seal - närivad snäkke ja vaatavad telekat. Ja hosteli administraator on tõsiselt chill - mingi 20ndates poiss, kes enamus aja lihtsalt istub, vilistab, kuulab System of a Down'i ja laulab kaasa, ning kui ta mulle hostelist rääkis, siis enamus olulist jättis ta mainimata, aga see-eest pidas ta oluliseks rääkida alkoholist. Sellest kust ja kuidas ma seda saan ja mis kellani lähimad alkoholipoed avatud on :D
Praegu just tuli uus toakaaslane - Cathy Saksamaalt, kes õpib Aberdeenis politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid. Ja ta läks just Somerfield'i (kõige lähem toidupood siin) ning lubas mulle võileiva tuua. Jeejee, mul just läks kõht kohutavalt tühjaks :D
Tuba ise näeb välja selline (ma magan seal ülemisel naril kus hulga stuffi on):
Eile ma peale netis istumise ja kodu/sõprade/pere igatsemise midagi tarka ei teinudki, aga täna lõuna ajal ma läksin linna peale - ostsin juhtme laptopi (nimi on Oliver :)) laadijale ja jõin Starbucks'is hommikust mochat, mis oli parim, mida ma üldse kunagi joonud olen :D Lisaks ostsin endale Edinburgh'i kaardi ja otsisin varakult kooli üles. ECA teele jääb King's Stables, mille ääres on kenad pingid, kus ma veidi passisin ja aega surnuks lõin. Ja vaade oli ka päris hea, umbes selline :D :
Üldse on Šotimaa ikka nii kohutavalt ilus, inimesed on kuidagi ilusad ja keel on ooooh. Ma juba sellepärast küsin inimestelt tänaval abi, et kuulda kuidas nad räägivad :D Ning kõik on tohutult sõbralikud ja mõistvad ja avatud. Lisaks lastakse avalikes kohtades palju paremat muusikat, kui Eestis. The Killers ja igasugune populaarsem rock on igal pool. Ja ilusaid autosid on ka palju :P Ja ma tegin pildi ühest ilusast väiksest tänavast, mis jääb ka mu koolitee peale:
Täna kl 2 ronisin ma ECAsse välisüliõpilaste infotunnile, kus oli üllatavalt vähe inimesi. Sain igasugu asju Edinburghis elamise kohta teada ja leidsin juba sõpru ka (kes oleks arvanud, eksole :P). Üks tüüp, Timo, oli kusjuures Soomest ja otsis koos oma Itaalia sõbra Luka'ga (?) korterit ning nad lubasid mulle helistada, kui midagi head leiavad :) Homme lähen ilmselt kooli tagasi mingile välisüliõpilaste kohvihommikule (kui ma nii vara üles saan, see algab kl 10 :( ) ja reedel on matrikulatsioon. Mm ja muidu kool on vanalinnas, seest hästi kena ja kunstiline ja segadust-tekitav. ECA-l on kolm maja, peamaja on hiiglaslik ja ülejäänud on ka päris suured aga eks näis - see, kes täna infotundi juhatas, ütles, et ta siiamaani (pärast 5-t aastat) ei suuda ECA majades orienteeruda, aga ma tahan mõelda, et mul läheb paremini :D
Üks ECA majadest näeb muidu välja selline (selle üks uks viib Wee Red Bar'i ka ;)):
Pärast infotundi läksime Stacie'ga (üks Hiina tüdruk, ma pole kindel, kas see ta ametlik nimi on :D) Starbucks'i ja pärast National Gallery'sse. See polnud tegelikult väga huvitav, kuigi palju Toompere flashback'e oli (Pisarro, Monet - nad olid kõik seal olemas :|). Stacie oli muidu ka alles eile saabunud ning see oli ta esimene kord Euroopas. Ja ta oli nii armas oma "Engrish"-it rääkides :D Ning ta oli väga kurb, et tal pole õdesid-vendi, kuna Hiinas ei lubata lapsi teha :D Ja ta oli muidu ka väga Aasia-turist - tegi koguaeg pilte ning palus, et ma talle fotosid tooks, kui ma millalgi Leeds'i lähen :D Üks pilt temast koos National Gallery'ga:
Igatahes nüüd ma jälle passin siin hostelis, kus mu voodi peal on ülihea tasuta wifi ;) Ning - suuuuuuured tänud nunnude sõnumite ja toredate soovide ja lollakate kingituste eest. Ja ma igatsen teid kõiki nii kohutavalt (mis ongi tegelikult ainuke negatiivne asi siin Šotimaal :( ) ja need viimased nädalad Eestis olid nii tohutult toredad!:D Ärge mind siis ära unustage ja kindlasti kasutage neid toredaid kontakteerumisvõimalusi, mida näete paremal.
---------------------->
seal kuskil
So long seniks :)
