Don't zip when you zap!

Friday, September 25, 2009

Olgu, eee...
Ma ei teagi kust alustada, aga kuskilt vist ikka peaks. Enamus sellest tekstist ma kirjutasin eile õhtul seega see on pääääääääris pikk (aga sobib igavateks pikkadeks loenguteks, right? right?:D).

Nädalavahetus oli muidu suhteliselt rahulik, pühapäeva õhtul käisime CK ja tema Hispaania sõbra Santé'ga pubides ning pärastpoole jõime ta ühikas kõik ta Hispaania õlled ära. Ei olnud väga head, aga tasuta õlu on tasuta õlu. Mingi hetk tekkisid kerged iluteemalised vaidlused ja siis me kõik võrdlesime oma riikide ilusaid inimesi ning kahjuks ma pean tunnistama, et Eesti kaotas haledalt :( Ja see pole minu süü, sest hispaanlastel on Penelope Cruz ja hiinlasi on 1,3 miljardit ning Tanel Tatter on olnud Eestis aasta seksikaim mees. Kuid kui me tahtsime, et CK nimetaks mõne ilusa mitteaasialase, siis tema pakutud Emma Watson vallandas kerge pedofiilinaljade laviini, mis aitas mul kaotusvalust üle saada :)

Esmaspäev oli veits emopäev ning piirdus päev läbi netis istumise ja uue telefoni ostmisega. Muidu oleks äge, aga see uus telefon on ülimalt algeline. Mingi Nokia, millega saab teha vaid selliseid imelisi asju nagu helistamine ja sõnumite saatmine (äratuskell on ka tegelikult, niiet siiski high-tech).

Teisipäeval kl 10 oli esimene päris CVCS (Centre for Visual and Cultural Studies) loeng, mis on üks ülimalt tüütu asi. Nagu ma teistelt kuulsin, siis mitte keegi ei viitsi CVCS kodutöid teha, sest need koosnevad peamiselt lugemisest, uurimisest ja kirjutamisest. Väidetavalt on siit koolist siiski päris raske välja kukkuda, isegi kui mitte kohal käia, niiet vast ma saan hakkama :D
Pärast loengut pidi stuudios olema filmiõpilaste sissejuhatus ning kuna ma olin põnevil ja muidu tubli (alguses ma suudan end alati igale poole õigeks ajaks kohale vedada ja hommikuti üles saada :)), siis ma hakkasin juba umbes pool tundi enne algust stuudiot otsima. Mis oli mõistlik, sest ECA majad on tohhhhhutult segadusttekitavad, ma kogen seda iga-frickin-päev. Nagu mingid kurjad labürindid, kuhu inimesed jäljetult kaovad. Aga ma jõudsin kohale ja päris varakult isegi, niiet mul jäi enne stuudiosse minekut aega paari filmiõpilasega rääkida (ma polnud varem ühtegi näinud ja tuleb välja, et neid polegi väga palju). Üks oli Scott Ameerikast ja teine Andrew Austraaliast, mõlemad teevad magistrit. Loomulikult ma haarasin võimalusest kinni ja küsisin Andrew'lt esimese asjana, et kas ta vaatab Chaser’s War’i. Tuleb välja, et ta on suur fänn, jeejeejeee! :D Ning väidetavalt on Chaser’s War Austraalias väga populaarne ning on isegi veits üllatav, et nad saavad oma teste ja asju teha nii, et inimesed neid ära ei tunne..
Pikapeale tuli stuudio juurde veel filmiõpilasi ja mõne aja pärast ma märkasin, et peaaegu kõik on poisid/mehed (jälle ma teen mingit meeste asja, kui ma oleks IT’d õppima läinud, siis seal oleks ka enamus mehed olnud :S). Aga ega ma ei kurda :D
Stuudios nägime kaameraid ja helitehnikat ja muid vidinaid ja see kõik oli ÜLIM! Aga muidu eriti muud ei toimunudki, ainult öeldi, et peame kolmapäeval kl 10 stuudios olema, sest meile on mingine üllatus.
Õhtul ma vaatasin jälle CK arvutist filme (sest mul pole :( ). Ja ma mängisin mingit Hiina versiooni Super Mariost, mis oli kohutavalt tüütu, igal pool olid täiesti lollakad lõksud – nt hüppad kuskile ja platvorm läheb lampi pooleks. Ning pilvi ei tohi puutuda, sest need tapavad. Või lõpus pead üle selle lipu hüppama, sest muidu kukub mingi asjadus sulle pähe. Ja noh.. igasugu lollakad asjad, kunagi ei tea mis juhtuda võib ja pidevalt sured ära ja alustad uuesti.

Kolmapäeva hommikul oli stuudios üllatus, milleks olid tutvumismängud. Aga need polnud sellised tavalised lollakad „olen Kadri Saaremaalt” tutvustamised, vaid meenutasid rohkem Härma draama tunde :) Üks ülesanne oli näiteks selline, et pidime rühmaga kujutama stseeni mingist filmist (liikumatult) ja teised pidid arvama. Või selline asi, et on lihtsalt mingi tool ja me peame sellega mingi olukorra looma (näiteks prantsuse poiss Francius tegi selle tooli kohta infomerciali, kus ta rääkis sellest kui "PPSD aka Public Portable Sitting Device, also commonly known as the chair, is a new product developed by our scientists..." jne, mis oli päris naljakas :D). Ja rühmad koguaeg vahetusid niiet igaüks sai võimalikult paljudega koos midagi teha :) Ja kõik olid nii toredad ja vaimukad, väga-väga äge oli! :D
Hiljem anti igale rühmale loosiga üks tänavanimi ja üks filmizanr ja me siis pidime neljapäevaks kella 2-ks tegema kuni 3min pikkuse filmiklipi. Ma sattusin rühma, kus olid veel Charlie (kursusekaaslane Newcastle’ist), Matteus (kursusekaaslane Poolast), Tali (Portugalist/Brasiiliast, teeb magistrit), Mariana (ka Brasiiliast ja magistris) ning Michal (kursusekaaslane Tšehhist ja ühtlasi ka meie filmi staar :D). Meie zanriks sai thriller ja tänavaks ollalllaaa Cockburn Street. Kahjuks nad hääldavad seda „kobörn”, but it’s the thought that counts.
Seega me veetsime kogu kolmapäevase vaba aja sööklas filmi arutades, tegime jooniseid ja lõpuks saime mingile üldisele nõusolekule. Ning järgmine päev filmides jäi meil aega väheks ja me ikka tegime lõpu teistmoodi ning lohakalt :D
Pärast filmiideede arutamist läksime me vaatama American Movie’t (iga kolmapäev on filmiõpilastele üks „documentary screening” ja iga teisipäev „drama screening”), mis oli tegelikult dokumentaali ja draama segu, aga see oli päris naljakas ja üpris lollakas. Üldse on hästi äge see, et osa meie kursusest on lihtsalt filmide vaatamine :D Ja kõik teevad koguaeg filminalju. Iz nice!:D

Neljapäeval alustasime me juba suht varakult filmimist, ma polnud küll varem kunagi midagi sellist teinud, aga ikkagi sain ma osa ajast heliga tegeleda (ehk siis hoida seda mikrofoni, mis on pika pulga otsas, ja kuulata samal ajal kõrvaklappidest, et kas helid on okei :D). Ja kuna Cockburn St. on üpris rahvarohke tänav, siis oli päris mitu inimest (mõned neist purjus), kes tahtsid ka mingit osa meie minifilmis, või siis ebavajalikul ajal kaamera ees tantsida. Ja mõned arvasid, et me oleme BBC :D Aga õnneks me saime filmi õigeks ajaks ikka valmis ja lõplik lugu oli siis midagi taolist:
Turist eksib tänaval ära, vaatab ringi ja uurib kaarti ning peatub siis, et oma prille (keegi sebis Michalile suured mustad paksu raamiga nohikuprillid :D) puhastada, kuid äkki jookseb üks inimene tast mööda ja lükkab kogemata möödaminnes ta prillid pimedast kitsast trepist alla. Turist näeb hästi uduselt (siin me tegime PoV-d ka ;)) ja koperdab trepist alla otsides oma prille. Lõpuks ta märkab neid ning just siis kui ta nende poole ulatama hakkab, jookseb see sama tüüp tagasi ja video lõpeb täpselt seal, kus jooksja tüübi jalg astub prillidele peaaegu peale. Pilt läheb tumedaks, käib kraks ja on kuulda tšehhikeelset vandumist...
...aga kuna me pidime edit-ima kaameras, siis ei saanud me teha heliefekte ega eriti midagi muud ka. Aga lõpptulemus oli siiski päris naljakas, kuigi mitte väga „thrilling” :D
Kella 4 ajal oli meie filmide screening, kõik olid teinud mingid lollakad filmid niiet naerda sai palju :D Näiteks need, kes tegid westerni, tegid ise mikrofoni tuulehääli. Kusjuures päris head tuulehääled olid ;) Kahjuks ei saa neid näidata ainult, sest see oli nii väike projekt ja keegi ei hakka neid filme arvutisse panema..
Agaaaa...
Pärast screeningut läksime me terve filmirahvaga pubisse, ofc :D Sain jälle igasuguste kursusekaaslastega sotsialiseeruda, kohutavalt tore oli. Mingi hetk tekkis meil Joachim’iga (kah üks kursusekaaslane Tšehhist) isu odava söögi järgi ja me läksime.. Subway’sse, ofc. Ja tema käest ma sain teada, et väidetavalt oli ECA’sse Film & TV alale saadetud üle 1000 avalduse ja vastu võeti ainult 12. Ma ei tea, kas see on tõsi, aga nagu... whoa. Võib-olla see pole tõsi, ma hästi ei taha uskuda aga kui on siis... whoa! :D

No igatahes nüüd ma pean Edinburgh Filmhouse'i minema, aga ee...
ee..
Kisses'n hugs y'all! :D