The night was spent and my money was young.

Sunday, October 18, 2009

Uuuh, nii veidralt külm on. Paar päeva on selline kohutavalt kaval ilm olnud – päike paistab ja tuult pole, aga maas on härmatis ja igal pool on niiiiiiiiii külm. See selleks.

Ma olen juba kaks õhtut kodus istunud (peamiselt küll sellepärast, et teised pole ka midagi erilist ette võtnud, aga ma tahan mõelda, et see on iseseisev valik :D). Eile lõpetasime filmimise ja homme on screening, kui see üles laetud saab, siis panen lingi siia ka (sest see on ju muuhulgas mu esimene suur filmiroll – nagu Charley ütles: „we’re gonna make you big!”). Filmimine oli muidu väga tore, aga kuna me filmisime vanalinnas ja keskpäeval, siis sattus meie lähedusse igasugu veidraid inimesi, kellest kõige tähelepanuväärsem oli üks „kergelt” kahtlane naine, kes väidetavalt on esimene mingi ajukahjustusega epileptik, kes on kaks korda üle Atlandi lennanud. Lisaks oli ta kuulus Edinburghis, Šotimaal, Ühendatud Kuningriigis, Euroopas ja... maailmas. Ning ta üritas Charley’t tagantpoolt krabada. Ja ta rääkis päris palju üpris veidraid lugusid, üritas meid filmitegemisega aidata („you go over there, love”), kutsus mind Mario’ks ja soovitas meil kõigil pikki aluspükse kanda. Temast ja üleüldse filmimisest panin ma terve albumitäie pilte Facebook’i (that’s right, ma kolin sinna vaikselt üle ja mitte üldse vabatahtlikult :( ).

Facebook’iga seoses – siin UK’s veedavad inimesed (noored? ..ma ei taha öelda noored, sest siis ma kõlan nagu mingi infotund :P) nii kohutavalt palju aega Facebook’is ja ausõna nad teevad seal peaaegu kõike. Peokutsed tulevad ka seal, mis on kuidagi mugav isegi mumeelest (ilmselgelt ma alles avastan Facebook’i imelist maailma). Ja teine asi, mis nad (jah, NEMAD, uu-uuu) teevad, on see, et nad panevad sõnumite/kirjade lõppu x-i. See ajas mind alguses kuidagi segadusse (ja ma tundsin end jälle kuidagi vanana, sest ma ei mõista kõiksugu „noorte inimeste slängi” siin veel nii hästi). Aga x on „kiss” ja mida rohkem neid on, seda parem. Poisid (sõbrad) omavahel siiski piirduvad ühega, aga kui juba üle kolme minna, siis oioi. Ilmselgelt on elu siin palju lihtsam :D

Tähelepanuväärsematest juhtumistest veel – ronisin esmaspäeva õhtul koos Krzysztof’iga (ma ei oska ta nime kirjutada aga ma vaatasin järgi (A) Poola inimestel on veidrad nimed) Arthur’s Seati otsa (see kõrge mägi keset Edinburgh’i linna). Võinoh ta ronis ees ja ma surin – ma pole 3 härma aasta jooksul kordagi pidanud nii palju füüsiliselt pingutama. Ja see oli öösel! Pimedas! Aga lõpuks see osutus väga kenaks ja mõnel ilusal päeval ma tahaks sinna valges ka minna.
Mm ja muidu... üks õhtu hängisin Shady’ga (Egiptusest on ta), kes teeb Edinburghis õpilasfilmi ja võib-olla ma saan seal kaamerat teha, aga eks näis.
Ja muide – Idlewild esineb Edinburgh’is 4.novembril!!!!! Jeejeeejeee. Ja see on keset „reading week”-i (mis on pmst vaba nädal lihtsalt :D). See on lihtsalt hämmastav kuidas hea muusika on siin nii lihtsasti kättesaadav. Sattusin üks päev muusikapoodi (mitte HMV) ja mida ma nägin – Radiohead, Franz Ferdinand, Supergrass, Snow Patrol (jpt) albumid ainult £2.50 :D (Starbucksis maksab 1 tass kohvi sama palju). You can only guess what happened next.
Iiiigatahes. Vahepeal õppisime monteerimist (editing eesti keeles, ja?), mis tähendas pmst seda, et meid pandi kahekaupa väikestesse edit suite’desse (ruum laua ja kahe suure mac-i monitori ja ühe spetsiaalse Final Cut Pro klaviatuuriga. Arvuti on ka :P) ja anti stseen mingist õpilasfilmist ja pandi meid seda monteerima. Minu ja Charley stseen oli vana mees pimedas urkas koos morse koodi masinaga (noh, see asi, mis teeb „tõk, tõk... tõk, tõk, tõk, tõk... tõk” või midagi :P) ja samal ajal oli kuulda ta mõtteid, mis olid saksa keeles. Kahjuks või õnneks olin ma paaris ühe kõige laisema poisiga meie kursuselt ja me tegime selle väga kähku ära ning vaatasime ülejäänud aja South Park’i ja ameerika Office’it. Good times!
Ning põhisündmuste seas oleks veel Top Gear cake! Ma nägin ühte Tesco's, üli wtf :D "Cake for special celebrations" või midagi, peal oli Stig'i pilt.

Muidu – käisin just Sandy'ga vaatamas Les Demoiselles de Rochefort, mis on ülihea film! Ja see on meie mõlema TOP 10-nes nüüd, seega see ON hea (noh, Sandy oli alguses väga skeptiline ja ta on näinud vägaväga palju filme, millest enamuste nimesid ma pole isegi kuulnud mitte :D)
Igatahes... Sandy'ga seoses veel - ta on vaikselt eesti keelt õppinud (from the best, of course. Ehk siis minult :P) ja ta oskab juba väga imeliku inglise aktsendiga öelda selliseid põhifraase nagu:
„Hei, vennas”
„Ei, käed eemale, Oliver”
„Söök, palun!”

Aga olgu,
cheers! (ma ütlen seda nüüd igal võimalusel, 'cause I'm sooo brritish)